Hasartmängusõltuvus

Viimane uuendus: 13.12.2018

Hasartmängukeeld tähendab võimalust seada iseendale hasartmängude mängimise piirang. Peamiseks põhjuseks hasartmängu mängimise piirangu seadmisel on soov end kaitsta võimalike kaasnevate negatiivsete tagajärgede eest. Eesti seadustik lubab hasartmängu keeldu seada õnnemängudele (ehk kasiinomängudele), totole (ehk spordiennustustele) ja klassikalisele loteriile (kiirloteriile seejuures piirangud panna ei saa).

  • Hasartmängu keelu seadmine on vabatahtlik
  • Hasartmängu keeldu saab seada iga inimene ainult iseendale (st et sõbra või perekonnaliikme eest ei saa seda teha)
  • Pärast piirangu seadmist ei saa registreeningut muuta ega tühistada
  • Kehtiva mängukeeluga ei saa hasartmänge mängida
  • Nimekirja peab Maksu- ja Tolliamet

Hasartmängu mängimiseks seatud piirangud on tähtajatud. Küll saab piirangut seades valida tähtaja (peab jääma vahemikku 6 kuni 36 kuud), mille kätte jõudes on võimalik taotleda enda nimekirjast kustutamist. Automaatselt piirangu kustutamist ei toimi! Kellel on meeles varasem seadus, kus piirang kustus automaatselt vastavalt esialgses avalduses märgitud kuupäevale, siis uus seadus võetu vastu 01.01.2016.

Hasartmängu keeld – kuidas seda seada?

Hasartmängu keelu seadmiseks on mitmeid võimalusi:

  • E-maksuamet/e-toll – valiku „Muud teenused“ alt leiab valiku „Hasartmängude mängimise piirangud“. Seatud piirang hakkab kehtima hiljemalt järgmisel päeval.
  • Maksu- ja tolliameti teenindusbüroo – täita on vaja teenindaja antud avaldus. Kindlasti tuleb kaasa võtta isikut tõendav dokument.
  • Mängukohtades – vaja on esitada isikut tõendav dokument ja täita töötaja poolt antud avaldus. Piirang hakkab kehtima kahe tööpäeva jooksul. Seda, kas piirang on juba registreeritud, on võimalik kontrollida e-maksuametis/e-tollis.

Alles möödunud aastal toodi välja, et Eestis on kehtivaid piiranguid seatud üle 4000. Ühe aastaga on endale piirangu seadnud ligi 2000 inimest. Lotopiiranguid on 547, toto piiranguid 1023.

Hasartmängusõltuvus

Esmalt on vaja selgeks teha, mis on kaughasartmäng. Tegu on hasartmängu sellise vormiga, mis ei nõua füüsiliselt mängukohas viibimist. Mängukoht on vaja ning mänguvahendiks võib olla nii sülearvuti, lauaarvuti, mobiiltelefon, tahvelarvuti või ka interaktiivne televisioon. Nagu traditsiooniline hasartmäng, on ka kaughasartmängul oht tekitada sõltuvust. Kaughasartmängul on oma riskifaktorid:

  • Kaughasartmäng on kättesaadav 24/7 ning igal pool
  • Kaughasartmängu saab mängida üksinda, mis aitab kaasa isolatsiooni tekkimisele
  • Igal mängijal on võimalik luua virtuaalne identiteet ja/või säilitada täielik anonüümsus
  • Kaughasartmäng on varjatuim hasartmänguvorm

Hasartmängusõltlastel on võimalik saada tasuta abi ja nõustamist. Nõustamiskeskused, mis seda teenust pakuvad, asuvad Tallinnas, Tartus, Narvas, Kohtla-Järvel ja Pärnus. Nõustamisele on võimalik registreeruda helistades numbril 15410 või saates e-kirja aadressile: [email protected]

Võimalik on ka iseend aidata, võttes kasutusele mõned lihtsad põhitõed ja nipid:

  • Sea piirangud ajale, rahale ja muudele panustele
  • Kui sa võidad, võta raha välja ja lõpeta mängimine
  • Pea meeles, et suurem tõenäosus on mängu pandud raha kaotada kui raha võita
  • Väldi kaotuste tagasivõitmise proovimist
  • Väldi üksindust, sh arvuti üksinda kasutamist
  • Pea kinni kõigist endale seatud piirangutest ja lubadustest
  • Otsi abi kohe, kui sul tekib kahtlus, et võid seda vajada

Mis võib aga vihjata tekkinud sõltuvusele?

  • Hõivatus – mängimine, mängimisele mõtlemine ja mängimiseks vajalike vahendite muretsemine hõlmab suure osa igapäevasest elust
  • Meeleolumuutus – inimese käitumine, iseloom ja reageerimine on varasemast tunduvalt erinevamad
  • Tolerants – sama tulemuse saamiseks peavad sõltlased oma „doosi“ suurendama. Hasartmängumaailmas võib see tähendada suuremate panustega mängimist või rohkem mängimist
  • Võõrutusnähud – kui ei saa mängida, võivad esineda füüsilised võõrutusnähud
  • Konfliktid – konfliktid ümbritsevatega (nt pere ja sõbrad) ning iseendaga (süü ja häbi)
  • Tagasilangus – pärast mõningast eemalolemist kahjuliku tegevuse juurde tagasipöördumine

Õnnemäng seaduses ehk hasartmänguseadus

Hasartmänguseadus määratleb ära kõige olulisema hasartmängudega seotud info. Hasartmänguseadus määratleb hasartmänguna mänge, milles osalemiseks on vajalik mängija poolse panuse tegemine. Kui panus on tehtud, võib mängija võita, kuid tulemuse määramine on kas osaliselt või täielikult juhuslikkusel põhinev.

Õnnemänge, totot ja osavusmänge võib korraldada vaid juriidiline isik, kellel on vastav tegevusluba ja korraldusluba. Loa andmisega tegeleb Maksu- ja Tolliamet.

Hasartmängimine on Eestis alla 21-aastastele keelatud!

Kuidas hasartmängud ühiskonda panustavad ehk mis on hasartmängumaks?

Hasartmängumaks on riiklik maks, mille abil maksustatakse:

  • Õnnemängu korraldamisel kasutatavaid mänguautomaate ja panustest laekunud summat (võidud maha arvatud)
  • Osavusmängu korraldamisel kasutatavaid mänguautomaate
  • Õnnemängu korraldamisel kasutatavaid mängulaudu (v.a. õnnemänguturniiri korraldamiseks kasutatav mängulaud)
  • Loteriipiletite müügist saadud summa
  • Kaubandusliku loterii võidufond (kui võidufondi väärtus on üle 10 000 euro)
  • Toto panustest laekunud summa (võidud maha arvatud)
  • Õnnemängu ja osavusmängu kaughasartmängu panustest laekunud summa (võidud maha arvatud
  • Õnnemänguturniiride turniirina korraldamise osalustasude summa (võidufond maha arvatud)
  • Õnnemänguturniiride ringmänguna korraldamise osalustasude summa (võidufond maha arvatud)
  • Õnnemänguturniiride kaughasartmänguna korraldamise osalustasude summa (võidufond maha arvatud)

Hasartmängumaks numbrites:

  • 300 eurot õnnemängu ühe mänguautomaadi kohta
  • 10% laekunud panustest (võidud maha arvatud)
  • 23 eurot õnnemängu ühe mängulaua kohta
  • 95 eurot osavusmängu mänguautomaadi kohta
  • 18% loteriipiletite müügist saadud summast
  • 18% kaubandusliku loterii võidufondist (kui võidufondi suurus ületab 10 000 eurot)
  • 5% laekunud panustest (võidud maha arvatud), kui tegu on toto, õnnemängu ja osavusmängu korraldamisel kaughasartmänguna
  • 5% laekunud osalustasudest (võidufond maha arvatud), kui tegu on õnnemängu turniirina või ringmänguna või kaughasartmänguna korraldamisega

Hasartmängumaksu maksab hasartmängukorraldaja. Maksu tuleb tasuda maksustamisperioodile järgneva kalendrikuu 15. kuupäevaks. Maksuga tegeleb Hasartmängumaksu Nõukogu, mis omakorda on Kultuuriministeeriumi alluvuses. Hasartmängumaksu Nõukogu on loodud just selleks, et jagada laiali hasartmängumaksu kogumisega korjatud raha. Toetusi jagatakse spordi-, kultuuri-, teadus-, laste-, noorte-, pere-, meditsiini- ja hoolekandeprojektidele kindlate osade järgi:

  • 31,8 % teadus-, haridus-, laste- ja noorteprojektide toetamiseks,
  • 22 % protsenti olümpiaettevalmistusprojektide toetamiseks
  • 10% teiste spordiprojektide toetamiseks
  • 31,7 % hasartmängusõltuvusega ning pere, meditsiini ja hoolekandega ning vanurite ja puuetega inimestega seotud projektide toetamiseks
  • 4 % kultuuriprojektide toetamiseks.

Igal valdkonnal on ka oma põhimõtted ning igal aastal ka prioriteetsed projektid. Näiteks kultuurivaldkonnas on muu hulgas prioriteediks järelkasvuprojektid, mis on suunatud laste ja noorte kultuuritegevuse edendamiseks ning valdkondliku või regionaalse tähtsusega kultuurisündmused, festivalid, haridusprogrammid ja õpikojad. Sotsiaalvaldkonnas aga näiteks võrdse kohtlemise alase teadlikkuse tõstmisele, sallivuse ja kaasatuse suurendamisele suunatud tegevused ja lapse abivajaduse ennetamine ning abivajava lapse ja tema pere senisest tulemuslikum toetamine. Teaduse valdkonnas aga Kolmanda sektori rahvusvaheliste teaduskontaktide arendamine (seminarid, koolitused, konverentsid jms) ja erinevate teadus- ja arendusasutuste ning ministeeriumi teadus- ja arendustegevuse koostööpartnerite ühistegevust toetavad ning arendavad projektid (seminarid, koolitused, konverentsid jms).

Toetuse saamiseks taotluse esitamiseks on kaks võimalust. Toetatakse väikeprojekte (taotletav summa on kuni 6000 eurot) ning suurprojekte (taotletav summa üle 6000 euro). Väikeprojektide taotlusi saab esitada iga kuu. Suurprojektide taotlusi saab esitada aga kord aastas.

Sõnaseletused

Õnnemänguturniir – mängijad võistlevad omavahel õnnemängus. Võib toimuda turniirina, võib toimuda ringmänguna. Turniirina toimumisel kujuneb osalejate poolt makstud osalustasudest turniiri võidufond ja korraldaja teenustasu.

Osavusmängud – tulemus sõltub peamiselt kas mängija füüsilisest osavusest VÕI oskustest VÕI teadmistest.

Totod – tulemus sõltub mängija ennustatud sündmuse toimumisest VÕI toimumata jäämisest VÕI toimumise viisist. Sündmus, mille suhtes ennustust tehakse, on väljaspool korraldaja kontrolli.