Õppelaen

Õppelaenu eesmärk on aidata katta erinevaid kulutusi, mis võivad kaasneda hariduse omandamisega. Sellisteks kuludeks on näiteks nii õppevahendite ja õpikute ostmine, elamiskulude katmine kui ka näiteks õppemaksu tasumine. Õppelaenu täpsem kulutamine sõltub igast inimesest endast ning selle kasutamisest ei pea kellelegi aru andma ega tõendama.

Kõigest hoolimata on õppelaen siiski laen. See ei ole riigipoolne toetus või hüvitis!

Kuna õppelaen on laen nagu iga teinegi, peab enne lepingu sõlmima tormamist mõtlema, mida see endaga kaasa toob. Kindel on see, et õppelaen tähendab panga ja ka käendajate ees vastutuste võtmist. Sellega kaasnevad omad kohustused, mis peaks selgeks tegema: millal peab õppelaenu tagasi maksma? Mis on laenumakse suurus? Kui kaua laenu tagasimaksmine kestab? Mida tuleb teha siis, kui sa kas jätad õpingud pooleli, otsustad jääda akadeemilisele puhkusele või vahetad ülikooli?


Hinnang
Laenusumma:

500-10000€


Taotle

Eriti sügisesel ajal kui on palju õpingutega alustajaid, kipuvad laenuandjad tegema erinevaid kampaaniad, mille raames pakutakse õppelaenu võtjatele auhindu või soodustusi. Kuigi auhinnad ja soodustused on meeldivad ja ahvatlevad, ei peaks õppelaenu sõlmima üksnes selle pärast.

Õppelaen – oluline info

Õppelaenu maksimaalmäär oli 2017/2018 õppeaastal 1920 eurot ning intressimäär 5% aastas. Tegu on maksimaalmääraga, mida ei pea võtma. Alati võib otsustada ka väiksema summa kasuks. Oletades nüüd, et su õpingute nominaalkestus on kolm aastat ning sa otsustad igal aastal võtta maksimaalmääras õppelaenu, on kolmanda õppeaasta lõpuks laenusumma kerkinud 5760 euroni, millele lisanduvad ka intressid.

Õppelaenu tagastamiseks võib kuluda aastaid ning igakuine laenumaksekohustus mõjutab ka su muid eluplaane ja seda, mida ja kuidas sa saad tulevikus teha. Kui sa soovid näiteks eluasemelaenu võtta, on õppelaen arvestatud kui kohustus.

See tähendab, et isegi kui sa soovid õppelaenu võtta ja see tundub mõistlik, peaks selle hoolikalt läbi mõtlema.

Milleks võiks õppelaenu võtta?

  • Õppevahendid – uue arvuti soetamine, mis on õpingutes ülioluline
  • Õppemaksu tasumine – tasulisel erialal/kursusel õppimine (uuri kindlasti ka stipendiumi ja toetuste võimalusi, et õppemaksu vähendada)
  • Elamiskulude tasumine – korteriüüri tasumine (võimalusel ela kellegagi koos, et eluasemekulusid vähendada ning uuri ka võimalust elada ülikooli või kooli poolt pakutavad ühiselamus, mis on reeglina odavam)

Millises olukorras ei tasuks õppelaenu võtta?

  • Uue vinge arvuti ostmine, mida sul pole õppetööks vaja – kui sa ei õpi just graafilist disaini või muud suurt jõudlust nõudvat eriala, võid julgelt otsustada odavama mudeli kasuks, mille ostmiseks pole ehk laenu vaja
  • Üle jõu käivate elamiskulude katmiseks – esimese kursuse üliõpilasel pole vaja ilmuhket kesklinnakorterit, mille eest on võimalik maksta ainult laenurahaga
  • Reisi ostmiseks – kuigi puhkusereis on ahvatlev ja mõnus, vali selline reis, mille sa suudad ise kinni maksta, mitte reis, mille lubamiseks on vaja laenuraha

Õppelaenu taotlemine

Õppelaenu saajatele kehtivad ka oma kindlad tingimused:

  • Laenusaaja peab õppima täiskoormusega
  • Õpingute kestus peab õppekava järgi olema kuus kuud või rohkem (st et kui õpingute kestus on õppekava järgi kolm kuud ja laenusaaja venitab selle kuue kuu peale, pole õigust laenu saada)
  • Laenusaaja on Eesti kodanik või viibib Eesti Vabariigis pikaajalise elaniku elamisloa alusel või viibib Eesti Vabariigis alalise elamisõiguse alusel
  • Laenusaaja õpib üliõpilasena Eesti ülikoolis, rakenduskõrgkoolis või kutseõppeasutuses või laenusaaja õpib õpilasena keskhariduse baasil kutseõppe tasemeõppes Eesti kutseõppeasutuses või rakenduskõrgkoolis või laenusaaja õpib välisriigi samaväärses õppeasutuses ja õppevormis
  • Õppelaenu võib saada ka siis, kui töötad vähemalt 18-tunnise nädalakoormusega õpetajana, kasvatajana või muul õppe- ja kasvatustööl ning omandad osakoormusega õppes kõrgharidust õpetajakoolituse õppekava järgi avalik-õiguslikus ülikoolis, riigi rakenduskõrgkoolis või eraülikoolis või erarakenduskõrgkoolis.

Õppelaenu taotlusperiood on 15. septembrist kuni järgneva aasta 1. juunini. Kui oled esimese aasta õpilane/üliõpilane, saab õppelaenu taotleda alates 1. oktoobrist kuni järgneva aasta 1. juunini. Pööra tähelepanu sellele, et õppelaenu saab taotleda läbivalt kogu õppeaasta keskel. See tähendab, et sa ei pea muretsema selle üle, et õppelaenu igaks juhuks ette taotleda, vaid võib taotlemisega oodata sinnani, kui tekib reaalne vajadus. Ja kui ei teki, ei pea sa muretsema ka asjata võetud laenu tagasimaksmise pärast. Osades pankades on ka võimalus iga aasta õppelaenu automaatselt taotleda, kuid võimalusel tasuks seda vältida ja igal aastal oma võimalusi ja juba olemasolevaid kohustusi ise hinnata.

Õppelaenu ei anta õpilastele ja üliõpilastele, kes viibivad parasjagu akadeemilisel puhkusel, kes õpivad kõrgkoolis ainult osakoormusega või kes õpivad kutsekoolis põhikooli baasil.

Õppelaenu saab taotleda ka noorem kui 18 aastane isik, kuid sellisel juhul on vajalik kas vanemate või seadusliku esindaja kirjalik nõusolek. Kui laenusaaja õpib välisriigi õppeasutuses, on pangal õigus nõuda seal õppimist tõendavaid dokumente. Eesti haridusasutustes õppides on info pankadele kättesaadav ja lisadokumente esitama ei pea. Õppelaenu andmist kaaludes võtavad pangad arvesse ka senist maksekäitumist. Nagu teiste laenude korral, võib ka õppelaenu andes olemasolevad võlad tähendada seda, et laenuandmisest keeldutakse.

Laenu saamiseks läheb enamjaolt vaja kas Eestis asuva kinnisvara tagatist või kahe eraisiku käendust. Käendajad peavad olema suutelised tõestama viimase kolme kuni kuue kuu jooksul olnud regulaarset sissetulekut. Reeglina peab sissetuleku suurus olema vähemalt miinimumpalk. Juhul kui laenusaaja õppelaenu tagasimaksmisest kõrvale hoidub, vastutavad tagasimaksmise eest käendajad, nii et ei tasuks kergekäeliselt kellelegi käendajaks hakata.


Hinnang
Laenusumma:

500-10000€


Taotle

Üksikutel olukordadel saab õppelaenu ja intressi tagasimaksmist peatada:

  • ajateenistuses viibimise ajaks
  • ühel vanemal kuni lapse 3-aastaseks saamiseni
  • arst-residendil kuni residentuuri lõpetamiseni